Jane Oja, Rõuge Noorsootöö Keskus
Projekti jooksul õppisin väga palju. Alustan sellega, et olin saanud ehk paar nädalat noori tundma õppida, kui suleti kõik koolid ja noortekeskused. Seega pidin hakkama noorsootööd üleöö distantsilt tegema. Sain sellega endalegi üllatuseks hakkama − suutsin noored kokku tuua ühisesse Facebooki gruppi, mis toimib veel praegugi, kui kellelgi on näiteks abi vaja. Ja vahepeal suhtleme seal ka lihtsalt niisama.
Suvel osalesin malevas ja looduslaagris, kus oli väga põnev saada tuttavaks uute noortega, veeta nendega koos aega ning koguda uusi teadmisi. Töö on muidu sujuvalt läinud, olen teinud noortega kokandusringe ja filmiöid, käinud looduses joonistamas jms.
Siiski tunnen, et ma pole veel nii pädev noorsootöötaja, et üksi suuremaid ettevõtmisi teha ja mõelda. Muidugi saan alati tuge teistelt noorsootöötajatelt. Mõne töötajaga on klapp ja mõtted sarnasemad kui teistega ning meil on tekkinud kindel suhtlusring. Eraldi olin pidevas kontaktis ühe noorsootöötajaga, kellega oma tegevusi arutasin, nõu küsisin ja analüüsisin. Tänu sellele pole ma kunagi pidanud tundma, et olen üksi või et ma ei saa hakkama. Kui alguses kartsin, et ei saa ehk mõne hüperaktiivse noorega hakkama, siis tegelikkus näitas, et saan. Tunnen, et noored austavad mind, ja see annab väga hea tunde. Kõige rohkem tunnen rõõmu avatud vestlustest noortega − siis tunnen, et ma olen välja teeninud nende usalduse. Olen avastanud selle, et noored on lihtsalt toredad, kuid samas haprad, ja neile toeks olla on parim asi. Varem ei oleks ma uskunud, et võin noortega nii hea kontakti saavutada.
Mul on hea meel, et sellise võimaluse osaliseks sain. Tunnen, et noorsootöö on aidanud mul õppida paremini tundma nii iseennast kui noori ja loodetavasti aitab see mul olla parem ema.
