CAROLYN: Aeg liigub penikoorma sammuga

Kui esimene vabatahtliku kuu möödus rahulikult pool ajast karantiinis olles siis nüüd on aeg võtnud endale uue tähenduse ja mulle meeldib see!

Oktoobri lõpus saime lõpuks alustada enda igapäevase tööga ehk päevadesse tulid põnevad tegevused, uued inimesed ja pidevad avastamised. Sain alustada tööd enda kultuuriklubis Myldniki ja olen sellest kohast lihtsalt vaimustuses! Mulle on tagatud eraldi ruum töötamiseks, kõik ideed ja pakkumised on teretulnud ja mul tuleb neid nagu varnast. 😊

Kaks nädalat sain hommikuti minna tööle, vestelda töökaaslastega, käia nädalas korra lasteaialastega mängimas, tantsida Poola pärimustantsu, aidata keraamikatunniga, luua Instagrami konto ja selle konseptsioon, õppida poola keelt, teha palju videosid ja pilte. Kahjuks siis suurenes ka Poolas viiruse levik ning meie klubi pandi kinni. Kuid sest polnudki väga hullu, kuna minul algas on-arrival.

On-arrival treening on kõikidele vabatahtlikele suunatud koolitus, kus tutvume teiste vabatahtlikega, kes on samasse riiki tulnud. Õpime hakkama saama kultuurišokiga, saame teadlikumaks enda kohustustest ja võimalustest, samuti õpime kohaliku kultuuri ja inimestega suhtlemist. Meie on-arrival oli veebi teel ja olgugi et päevad olid pikad ja arvutis olemist tohutult palju oli treening põnevate lahendustega, heade koolitajate ja mõnusate inimestega. Ühtegi eestlast sealt küll ei leidnud, kuid erinevate riikide, kultuuride, arvamuste ja projektidega vabatahtlike oli küll! Mina jäin kohtumisega rahule ja seda kinnitasid ka mu korterikaaslased. Eks muidugi seda ei saa võrrelda päris kohtumisega, kuid parem kui mitte midagi!

Sellel nädalal olen tegutsenud nii klubis kui kodus, ehk olgugi et klubi on külastajatele suletud siis inimesed tööle ikka võivad minna. Seega on olnud võimalus ikka tööl ka käia ja erinevaid tegevusi veebi teel läbi viia.

Endalegi üllatuseks on tegemist tööga väga palju! Eks muidugi oleneb inimesest ka, aga ma lihtsalt armastan tööd teha ja siis ma muut kui mõtlen uusi asju ja töökohale see meeldib ja nad toetavad nii et mul on kraan lahti ja tulistan ideid– eks näis kaua see kestab. 😊

Eelmisel nädalavahetusel kutsus üks korterikaaslane mind enda sõpradega kaasa matkama, oli tohutult tore. Sõitsime u 30 km linnast välja ja no minu jaoks olid need ikka mäed (nende jaoks künkad). Aga väga ilus vaade, imeline ilm ja meeldiv seltskond! Tagasi tulles juhtus ikka viperusi ka, nimelt olid kõik bussid, mis Krakovi suunal sõitsid, ääreni täis, aga kuna meid oli kuus inimest ja kell juba viis õhtul ja päris jahe siis hakkasime mõtlema, mis variandid meil on. Kui taaskord peale 20min ootamist tuli buss mis oli pilgeni täis, otsustasime tellida takso. Takso tellitud ja viimase minuti jagu ootamist tuli Krakovisse sõitev buss, seekord kaks korda suurem kui eelmised ja täiesti tühi. Hakkasime kõik naerma – kuidas küll alati nii täpselt sellised asjad juhtuvad? 😊

Raske poolena olen tundnud, et mul puuduvad siin lähedased inimesed, kuid iga päevaga saavad korterikaaslased kallimaks, töökoordinaatoriga on mul esimesest hetkest hea klapp olnud ja talveunest on ärganud ka mu mentorpere seega loodan, et peagi tunnen end ümbritsetud inimestest, kes on mulle lähedaste sõprade eest! ❤️

Positiivse lõpuna saan öelda, et olen muutunud selle kahe kuuga palju loovamaks, passin vähem ja tegutsen rohkem – loen raamatut, kõnnin, tantsin, joonistan, mõtlen uusi ideid. Ehk hetkel ole see „honeymoon“ aeg ja seda on mõnus nautida! Aga nagu ka pealkiri ütleb, siis aeg liigub ikka kohutavalt kiiresti, mul hea meel, et aastaks tulin!

Vaata videosid siit ja jälgi meid Instagramis!

Advertisement

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s