LAURA: “Avatud kogemuskeskuse” kogemus

Laura Karp, Kuressaare avatud noortekeskus Noortejaam

„Noortekasse ma küll tööle ei lähe!“ (Laura Karp, 2017)

Ülikooliaastatel püüdsin leida enda jaoks fookust, mille suunas edasi liikuda. Mõtteid ja valikuid oli mitmeid, kuid üks mõte oli üpris kindel: noortekeskusesse ma ei taha. Ma ei oska isegi täpselt öelda, kust mul selline mõtteviis pärines. Ma ise polnud noorena noortekeskuses väga palju käinud ega ka hiljem sinna kuigi sageli sattunud, kuid ometi oli mul kujunenud mingi arusaam ja hoiak ning olin päris kindel, et noortekeskuse noorsootöötajat minust ei saa.

2020 

Ühel hetkel avastasin end seotuna Saaremaaga. Olin kohas, millega mul oli varem vähe kokkupuuteid, samuti polnud mul seal kuigi palju tuttavaid ega kontakte. Mõte elust seal tundus põnev, aga… mida ma seal tegema hakkan? Mis must seal saab? Kuressaare oleks ehk potentsiaalne, kuid see on minust enam kui 50 kilomeetri kaugusel… Palju mõtteid.

Samas olin selleks hetkeks (kolm aastat peale alguses kirjeldatud mõtteviisi ja töötamist pisut teises valdkonnas) aru saanud, kui väga ma igatsen kontakttööd noortega ning eks ilmselt on see just see, mida ma päriselt teha tahan. Seega hakkasin otsima võimalusi, et saada kogemust, mis seda kinnitaks või siis ümber lükkaks.

Väga kaua ei pidanudki otsima, kui nägin, et Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam otsib noorsootöötajat. Muidugi oli mul endiselt palju küsimusi: ma ei tea ju Saaremaast ega Kuressaarest midagi, kas ma üldse sobitun sinna, millised need inimesed seal on? jne. Kinnitasin endale, et enne ei saa ju teada, kui ei proovi.

Alustasin oma teekonda Noortejaamas oktoobris. Kartus, et äkki ma ei sobitu, kadus väga ruttu. Meeskond võttis mind avasüli vastu ning praeguseks ei saagi enam aru, kas olen seal olnud kuu või kolm aastat. Meeskonna- ja võrgustikutöö on noorsootöös olulised ning mul on väga hea meel tõdeda, et mul on sellega väga vedanud!

Ma tahaks arvata, et olen ka noortega hea kontakti saavutanud. Ma ise tunnen end vähemalt vabalt ja mugavalt ning tundub, et ka noored vastavad samaga. Üldse on kõik praegu nii põnev – iga päev on erinev, peab mõtlema sellele, kuidas erinevatele noortele läheneda ja kuidas nendega kontakt luua, kaardistada nende huvisid ning vastavalt sellele luua võimalusi. Peab analüüsima ja mõtestama, kuid saab olla ka loov ja loominguline.

Raskemaid hetki veel väga tundnud ei olegi. Eks vahel ikka avastan end mõtlemast, et mida ma siis täna õieti tegin; nähtavat tulemust ju justkui pole. Olen proovinud selle küsimuse enda jaoks lahendada sellega, et sean endale iga päev väikesed eesmärgid. Loodetavasti aitavad need mul jõuda ka suuremate eesmärkideni, kuid väikesed eesmärgid aitavad igapäevaselt oma tööd mõõta ja hinnata. 

Kokkuvõtteks saan öelda, et ma olen oma otsusega Noortejaamaga liituda väga rahul. See on andnud mulle noortekeskusest hoopis teise arusaama ja näen ennast õnnelikult toimetamas just avatud noorsootöös. Ootan suure põnevusega, mida tulevik toob!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s